Kooli ajalugu

 

Lühiülevaade kooli ajaloost


1848

Peipsi Gümnaasiumi ajaloo algusaastaks on 1848.aasta, novembrikuu. Arhiiviandmete põhjal täiendatakse esimese vene kihelkonnakooli avamisest Mustvee (Tšornaja) Püha Nikolaise Õigeusu Koguduse juures 16.(22.)nov.1848.aastal. Dokumendist loeme: „ ... открыта в селе Чёрное с 22 ноября 1948 года Приходская школа … каждогодно отпускать на наём оной 11 рублей и на отопление 9 рублей серебром …" (on avatud Tšornaja asulas kihelkonnakool 22.novembril 1848.aastal, mille ülalpidamiseks eraldatakse igal aastal 11 rubla, küttekuludeks 9 rubla hõberahas)-


1877 – 1878

Kihelkonnakool tegutses Mustvee Püha Nikolause Vene Õigeusu Kogudusele kuuluvas hoones 1877.aastani (nüüd: Mustvee Gümnaasiumi söökla). 1878.aastal toimus õppetöö renditud kivimajas, mis mahutas 100 inimest. Õpijate aukasvas, tekkis vajadus uue koolihoone järele . 1898.aastal ehitati Mustvesse (Tšornaja asulasse) kahekorruseline punane telliskivimaja Narva tänavale. 1900.a. pühitseti uus koolihoone pidulikult sisse. Praegu õpivad selles hoones  (rahva seas nim. „punaseks koolimajaks") Peipsi Gümnaasiumi algklasside õpilased ja alumisel korrusel töötab kooli söökla.


1908

1908.aastal elas Mustvees umbes 4000 inimest, ümberkaudsetes külades  - 2500. Enamik neist olid vene rahvusest. 1909.aastal avati Mustvee linnakool (Tšernovskoje Gorodskoje Utšilištše) mis muudeti 1913.aastal kõrgemaks algkooliks (võšenatšalnajaks). See oli venekeelne, neljaklassiline õppeasutus, kus õppetöö oli tasuline. Kõrgem algkool  (Tšernovskoje Gorodskoje Utšilištše) oli mõeldud ministeeriumikooli lõpetajatele. Endiselt toimus õppetöö ka pühapäevakoolides kirikute juures.

Linnakoolis õpetavate õppeainete hulk laienes: õpetaja Klaudia Nikolskaja hakkas õpetama saksa keelt (õppemaksuks 2 rubla aastas) ja hiljem 1910.aastast võis õppida prantsuse keelt. Kuna igal aastal siirdus üha rohkem linnakoolilõpetajaid tööle koolidesse õpetajatena, siis tekkis vajadus pedagoogiliste kursuste avamiseks Mustvees. Kursuslased pidid sooritama vastavad katsed kursustel osalemiseks. Peaaegu kõik osalejad sooritasid edukalt katsed ka kursuste lõppedes.


1936

„Saabus 1936.aasta. Pidime ise õppima... Siseneme koolimajja. Väikeses koridoris tervitavad meid lahkelt naeratades õpetajad Anna ja Vitali Vojevodskid. Anna tumesinises kittelkleidis lumivalge kraega ja Vitali vene rahvariietes. „Kallid lapsed! Asuge edasi! Asuge, asuge julgesti, kallikesed! Võtke riidest lahti! Tulge, tulge sooja!" Need soojad sõnad liigutasid meid südamepõhjani. Jookseme rõõmsalt teisele korrusele. Vastvärvitud seinad, valged laed, laikivad põrandad, soojad ja avarad klassiruumid andsid tunnistust sellest, kuivõrd oodatud olime... Mingi omapärane ja imeline aroom saatis meid sel päeval, mille hõngu tunneme tänapäevani". Direktoriks oli siis Pavel Migatšov, viisakas, taktitundeline, sõbralik, range ja nõudlik pedagoog.

Tänu õpetaja Lumingule (neiuna Sommer) saime selgeks eesti keele. Jevgenia Luming tutvustas eesti rahvaluulet. Ta kasvatas meis austust leiva vastu, hindama talupoja-põllumehe tööd. Jah, see väike tükike leiba oli meile tal ajal väga kallis! „ ... soe leib ja soe süda ... oh, mil maitses magus see...", meenutame Liivi „Rändajat". Juhtus vahel, et leivatükike maha kukkus, pidime üles tõstma, lööma risti ette, suudlema ja ära sööma. Nii kasvatasid meid ka meid meie vanemad.


1940

Tutvudes Mustvee linnakooli (Tšernovskoje Gorodskoje Utšilištše)  õppenõukogude koosolekute protokollidega aastast 1922 – 1940 (neid oli 300) ja kooli hoolekogu tööga ajavahemikul 1925 +1934 näha, kui suure armastuse ja soojusega, oskuslikult ja omapäraselt avastasid laste hingemaailma nende õpetajad-pedagoogid. Koolil oli täita tähis koht kultuurielu edendamisel ja säilitamisel Mustvees. Aastakümneid juhatas kooli laulukoori  ja keelpilliorkestrit andekas dirigent, muusikaõpetaja Pavel Logozov. Teda abistasid  (hiljem iseseisvad koorijuhid, muusikategelased) õpetajad Jevgenia Sommer (Luming) ja Kallistrat Malõšev (töötas ka pühapäevakoolis kiriku juures). Näiteringi juhendasid õpetajad-abikaasad Fjodor ja Jelizaveta Titovid, Maria Lavrova, Dmitri Goruškin ja Ksenia Melnikova. Tegeleti kunstilise võimlemisega. Juhendajateks Jevgenia Sommer (tütarlastel) ja Dmitri Goruškin (poistel). Edukalt töötas käsitööring „Kodukolle". Tekkimist ja pitsikudumist õpetas Zoja Logozova. Teda meenutatakse endiste kasvandlike poolt kui heasüdamlikku, taktitundelist, tõelist käsitöömeistrit kuldsete kätega. Õpetajad olid siis ise režissöörid, dekoraatorid ja kostümeerijad!

Kool töötas kahes vahetuses. Hommikul – noorsugu õpilased, õhtul istusid koolipingis lastevanemad. Ka nemad õppisid lugema ja kirjutama! Paljud neist olid kirjaoskamatud. Täiskasvanute koolitus on tuntud likbezi nime all, mis tähendas kirjaoskamatuse likvideerimist.


1945

1 september 1945.aasta – sõjajärgse kooli esimene koolipäev. Esimesse klassi tuli niipalju lapsi, et moodustati kaks paralleelklassi A ja B. Esimese A klassi õpetajaks sai Maria Lavrova. Maria Lavrova sündis 27.jaanuaril 1897.aastal Paša asulas Ladoga maakonnas Sankt-Peterburi  kubermangus. 1915.aastal lõpetas S.-Peterburi Issidorovi nim. Pedagoogilise Kooli. Pärast lõpetamist töötas 2 aastat Gdovski maakonna külakoolis. 1917.aastal abiellus Maria Lavrova ja sõitis koos abikaasaga Eestisse. Uueks elukohaks sai Narva linn. 1940.aastast töötas peipsi järve läänekaldal asuvas Uusküla külakoolis (Ida-Virumaa). 1945.aastal kolis perekond Mustveesse, kus Maria töötas  1960.aastani algklasside õpetajana. Ka pensionil olles töötas mõnda aega koolis. Maria Lavrova armastas oma kooli, kodulinna. Viimased eluaastad möödusid poja juures Leningradis. Suri 1986.aastal 90-aastasena.

Paraleelklassi juhendas Jelizaveta Titova. Pörast I Maailmasõda (1914 – 1918) emigreerus Eestisse. 2 aastat töötas õpetajana Alajõe külakoolis (Olešnitsas), hiljem koos abikaasaga Mustvee 2 Keskkoolis. II Maailmasõja alguses emigreerisid abikaasad Venemaale Tšuvašši Autonoomsesse Vabariiki, kus abikaasa Fjodor Titov ka suri. Pärast sõda koos tütarde Anna ja Galinaga tuleb Jelizaveta Titova tagasi Mustveesse ja töötab siin kuni pensionile jäämiseni. Elu viimased aastad möödusid tütarde juures Tallinnas. 28.detsembril 1971.aastal suri. Maetud Metsakalmistule.


1947-...

Sõjajärgsed aastad olid koolile väga pingelised ja töörohked. Koolihoone, õppematerjal vajasid korrastamist.

1948.aastal loodi kooliraamatukogu põhifond, mis täieneb pidevalt ning mille üle oleme väga uhked. Raamatkogu fondid sisaldavad vene-, eesti-, inglise keelset klassikalist ja tänapäeva uusimat kirjandust, entsüklopeediate ja teatmike laia valikut. 500 aastat oli raamatukogu juhatajaks kooli vilistlane Jefrossinia Klimova ning 1997.aastast sai tema abiliseks (samuti vilistlane) Liida Demidova, kes on praegu selle suure vaimuvaramu perenaine.

1949.aastast anti koolis 11-klassilist haridust, mis muudeti 1952.aastal 10-klassiliseks. Samal ajal alustas tööd internaat, mis oli mõeldud nii eesti kui vene koolide õpilastele. Internaadi avamine andis võimaluse saada keskharidust ka maalastel.

Haridustase, uued meetodid ja võtted on alati vene kooli juhtkonda huvitanud. 1965.aastast oli kooli muretsetud kinoaparaat, mis võimaldas õppeprotsessi mitmekesistada ja elavdada. 1970.aastast sai koolipere oma bussi, millega sõideti õppeekskursioonidele, laulupidudele, ka töökäikudele. Bussijuhina töötas kooli vilistlane Aleksei Grinkin.

1970.aastal avati kooli juures klass erivajadustega õpilastele.

1976.aastal mindi üle kabinetsüsteemile, mis võimaldas tundides maksimaalselt näitmaterjali kasutada. (Taaskord pöörduti kabinetsüsteemi juurde kaks aastat tagasi).

70-ndail kerkis esile vanemate klasside õpilaste ametialane suunitlus ja ettevalmistus. Kooli juhtkonna ja linna ettevõtete kokkuleppel alustati „Marati" õmblusvabrikus tütarlaste ning Põllumajandustehnikas poiste ametialase õpetamisega. 1991.aastal alustati koolis traktori- ja autoõpetusega.

1991.aastast muutus kool munitsipaalomandiks ja aastal 1993 toimus üleminek 12-klassilisele õpetamisele.

2000.aastal sai Mustvee II Keskkoolist Mustvee Vene Gümnaasium. Vene kool on alati hoolinud mitte ainult hea hariduse, vaid ka vana vene kultuuri, oma juurte hoidmisest. Just seetõttu avati 1993.aastal 19.oktoobril kooli ajaloos uus lehekülg – laupäevagümnaasium, mis sai alternatiivseks õppevormiks. Laupäeviti kogunesid õpetajad ja õpilased selleks, et saada rohkem teadmisi vene, eesti, saksa ja inglise keeles, matemaatikas, filosoofias, suhelda, meenutada vana rahva kombeid, traditsioone. Laupäevagümnaasiumi algajateks olid õpetajad Maria Firsova, Liidia Koromnova, Raissa Kostina, Ljudmila Andreitšuk, Jaan Rahuküla.

Meie koolis osatakse nii õppida, õpetada kui ka üritusi korraldada. Kõike püütakse teha kohusetundega ja hingega. 1988.aastast on saanud traditsiooniks kooli juubelipidustused, mida tähistatakse iga 5 aasta järel. 2008.aastal tähistasime kooli 165.aastapäeva. Gümnaasiumil on oma sümboolika, lipp, vapp ja hümn, mille on kirjutanud kooli endised õpilased Fjodor Maspanov ja Viktor Borissov. Praegu töötab gümnaasiumis 24 õpetajat, kellest pooled on kooli vilistlased.